Размещен 17.04.15
Miks soovitame sul müüa oma toodet/teenust Skandinaaviasse?
Sellepärast, et Skandinaavia turg on suurem, mitmekesisem ja maksujõulisem, kui kodumaine.
Sul on võimalus tõsta oma käivet ning selle kaudu alandada tootmiskulusid ja kasvatada kasumimarginaali.
Eksport kui inimestevaheline äritegevus
Kui seni kuuleme ekspordi kohta käivatest uudistest kuhja statistikat ning koolitustel esitatav materjal paneb tundma, nagu oleks tegemist müügiga mingisse hingetusse, masinlikku tsooni – siis mis toimub tegelikkuses?
Toimub ostu-müügi tehingute lepingute sõlmimised kahe või enama inimese vahel. Sinu eesmärk on võita sulle vajaliku inimese tähelepanu nii, et ka tema näeb sinus inimest, ettevõtlikku tegijat, kellel on pakkuda tema jaoks kasulikku toodet. Inimliku lähenemise kõrge faktor on eriti tuntav Skandinaavia riikides äri ajades.
24. aprillil kohtume seminari raames selleks, et rääkida lähemalt sellest, kuidas suhelda skandinaavlastega selles suunas, et oma tooteid edukalt nendes riikides müüki paisata, rõhuga Norral ja Taanil.
Norra ja Taani just seetõttu, et meil, korraldajatel, on neist kahest riigist tänu üle dekaadi kohapeal elamise ja töötamise lai suhtlusvõrgustik, sealne sügav know-how ning kõige tähtsam – sealsete inimeste mõttemaailma tundmine. Veronika valdab lisaks inglise keelele vabalt nii taani- kui norra keelt ja Eveliis inglise + norra keelt nii kõnes kui kirjas. Need oskused on kohapealse äritegevuse jaoks asendamatud.
Oluline on oskus B2B-na suhelda kui B2C. Veelgi parem – P2P ehk inimesena inimesele.
Seminaril räägime lihtsalt mõistetavas keeles selgeks järgmised teemad:
– Erinevad võimalused sinu toodete Skandinaavias turundamiseks ja müügiks – otsemüük Eestist või kohapeal, läbi edasimüüja või partnerluse.
– Millised tooted on Skandinaavias eriti nõutud? Mille peale kulutavad kohalikud raha ja mille pealt hoiavad nad kokku? Kuidas erinevad taanlased ja norrakad üksteisest?
Kui otsustad eksportida oma kaupa läbi kohalike edasimüüjate:
Läbime me tegevuskava, mida sul tuleb teha selleks, et oma tooted võimaliku edasimüüja huviorbiiti saada.
Kes on sinu klient?
Kuidas sa edasimüüja leiad ja välja valid?
Kuidas sa võtad edasimüüjatega ühendust nii, et sinu kauba vastu huvi äratada?
Mida ootab edasimüüja sinu toodete esitluselt?
Milline näeb välja teievaheline ostu-müügileping?
Kuidas toimub transpordiprotsess? Toll, KM, saatemeetodid ja -kulud.
Kuidas saad anda oma osa turunduses?
Kuidas saad teievahelist partnerlust tugevdada nii, et edasimüüja tunneb end koostööst sinuga sõltuvana?
Kui soovid ise kohapeal oma ettevõtte avada:
Kuidas kohapeal ise poodi avada?
Kuidas kohapeal pakkuda teenust või koolitusi?
Kus, kuidas ja mida pakkuda?
Kas valida pop-up pood või jääv kauplus/stuudio?
Milliste kuludega pead arvestama?
Milliste kohalike omapäradega pead arvestama?
Kuidas organiseerida müüjad, maksesüsteemid ja muu vajaliku?
– Räägime sellest, millised bürokraatilised sammud tuleb läbida selleks, et oma kaupasid müüa Norra ja/või Taani. Taani, kui EL liige ja Norra, mis seda ei ole. Kuidas on käibemaksuga?
– Sellest, kuidas ise olla toeks oma kauba edukal müügil välisriigis ning kuidas hoida tugevaid suhteid edasimüüjatega.
– Mida ja kuidas tuleb ära teha seoses turunduse ja reklaammaterjalidega?
– Kuidas pääseda kohalikku ajakirjandusse?
– Päev on pikitud meie isiklike kogemuste ja projektide kirjeldustega, mis näitavad, kuidas asjad Skandinaavias toimida saavad ning kuidas eksport sinna ei ole mingi raketiteadus, vaid reaalne samm-sammult läbiviidav tegevus.
PS! Skandinaavias toimib “Happiness as Business Model” kui efektiivne lähenemisviis, oleme selle vormimisel abiks!
Otsesed lisakasud sulle, kui seminaril osalejale:
Puhtpraktiliselt oleme meie abiks järgmiste teenustega (eelisjärjekorras seminarist osavõtjatele), millega aitame ettevõtteid üle suurimatest takistustest ekspordil – puudulik kohaliku keele oskus, turundusoskus ja napp kohalike mõttelaadi ning vajaduste tundmine:
* Kui oled loome-ettevõtja, siis on võimalus, et ka sinu tooted saavad müüki hetkel juba käima lükatud projekti kaudu loodavasse kauplusesse Norras (Lillehammeris), milles saab leiduma mitmekesine valik Eesti rõiva- ehte- ja mööblitootjatelt, kes valitakse välja sujuva koostöö raames, andes ruumi vahelduvale väljapanekule, samuti saavad tooted üles norrakeelsele veebilehele.
* Sügisest alates anname sinu käsutusse meie poolt loodud pop-up pinna Kopenhaagenis. Sind ootavad ees inventar ning igakülgne tugi paberitöödel. Kogume kokku kauplust külastavate inimeste tagasiside, mis on edaspidi sinu jaoks kohalikku turgu sissetöötamisel hindamatu väärtusega. Kopenhaagenis on olemas ka kohalikku keelt valdavad kogemustega müüjad. Võimalusi on mitu: sul on Eestis juba etableerunud disainiseeria ning kasutad seda võimalust hüppelauana Taani turule, võttes poe rendile üheks -kaheks kuuks. Või olete ühe katuse alla kogunenud loome-ettevõtjate grupp, kes koostöös oma tooted välisturule müüki soovib panna, nii üheskoos kulusid kokku hoides.
* Anname sulle võimaluse üürida koolituste pakkumise pinda Kopenhaagenis. Kaasneb igakülgne tugi paberitöödel ning koolituste reklaamiga kohalikele. Kas taanlased soovivad õppida kuduma Haapsalu pitsi? Oh jaa! Kas suurepärane tootefoto koolitus pakub neile huvi? Absoluutselt! Kas sealsed väike-ettevõtjad soovivad tulla õppima e-raamatute disaini? Jah! Kuidas on kohalike inglise keele oskus? Väga hea! Lisaks saab võtta sihtgrupiks suure välismaalaste kogukonna, kes Kopenhaagenis ja selle lähiümbruses elavad.
Kuna oma poepinna rentimine Skandinaavias on kulukas ja keeruline (üldine nõue on 3 kuu ettemakstud rent, millele lisandub 3 kuu rendiga võrdne depoositum, mis tuleb ette maksta või vastavalt pop-up poele renditud ajale) ja lisaks tuleb oma äritegevus vastavas riigis registeerida (millega kaasnevad kõrged lõivud), siis on meiepoolsed variandid eriti lihtsad, odavad ja mugavad. Pealegi on väljastpoolt tulijal keerukas leida ruume, mida pop-up poe puhul vaid kuuks- kaheks rendile soostutakse andma ja kui seda tehaksegi, siis tavapärasest kõrgema rendihinna eest.
* Toodame sulle eestikeelseid materjale, mis tutvustavad põhjalikult nüansse, mis kaasnevad toodete müügiga Norra ja Taani.
Kellele on seminar mõeldud:
Sellest seminarist saad otsest kasu ja väga tõenäoliseid koostööideid, kui oled näiteks:
Loome-ettevõtja
Disainer -tootja
Pakenditootja
Trükikoda
Mööblitootja
Fotograaf
Graafiline disainer
Illustraator
Veebidisainer
Oleme ise vahendanud Eestist nii Taani kui Norra eestimaiste trükikodade, veebidisainerite, fotograafide, pakenditootjate ja käsitööliste töid. Tunneme sealseid ootuseid ja vastuvõtlikkust, kui usalduse faktor on loodud (millest räägime seminaril lähemalt).
Seminaripäeval räägivad:
Eveliis Kund-Zujev, kes oma 34-st eluaastast poole on seotud olnud Norraga – kõigepealt Rotary vahetusõpilasena keskkoolis, siis kunstiajalooõpingutel Lillehammer Högskoles ning praktikal Oslo ülikoolis, edasi juba tööalaselt. Viimased kümme aastat ongi ta töötanud ekspordiga Norra. Eveliis on praeguseks organiseerinud ruumid ja müüja Lillehammeris loodava Eestimaise disainiga kauplevale poele, avamisajaks on planeeritud suvi 2015.
Tule kohale ja räägi Eveliisiga, kui:
sul on soov oma tooteid Lillehammeri Eesti loomedisaini poes müüki saada.
Veronika Jüssi Osawe, kes on samamoodi veetnud poole oma 35-st eluaastast välismaal – Norras, Taanis ning viimastel aastatel Mehhikos ja Belizes. Suurem osa nendest aastatest möödusid Kopenhaagenis õppides ja tööd tehes, vahepeal aktiivselt ja edukalt üht oma valdkonnas hästi tuntud Norra brändi Eestis lansseerides ja erinevate Taani ettevõtetega seoses Eestimaise turuga koostööd tehes. Veronika omab Taanis laia võrgustikku tänu oma õpingutele Kopenhaagenis just kunsti- ja disaini valdkonnas. Veronika on tuntud paljude loome-ettevõtjate seas, kui inimene Kunstimeistrite blogi ja koolituste taga.
Tule kohale ja räägi Veronikaga, kui soovid:
abi juba varasügiseks Kopenhaagenisse pop-up poe loomisel, et jõulumöllu ajal käive voolaks!
abi Kopenhaagenis püsiva poe loomisel.
abi Taani edasimüüjate leidmisel.
Seminari toimumisaeg ja -koht:
Kuupäev ja aeg: 24. aprillil kell 10.00 – 17.00
Asukoht: Bliss Maja, Mustamäe tee 17
Registreerumine:
€149,- vajuta ja telli
Hind sisaldab seminaripäeva ning kahe kohvipausi jooke ja snäkke. Lõunasööki hind ei sisalda, seda saame nautida Bliss Maja kuulsas taimetoidurestoranis.
Seminar toetab otseselt Eestimaise disaini eksporti Norra läbi Lillehammeris loodava kaupluse ja sellega kaasneva turundustegevuse.
Lisainfo: loomeeksport.ee
Размещен 08.04.15
Kuna poepind on tõepoolest tilluke, siis kõik loomulikult kohe müüki ei mahu, kuid sellepärast olemegi me plaaninud poes jooksvalt kaupa vahetada, et anda võimalus kõigile, kes huvi tunnevad või vähegi sobivad oma toodetega turule. Loomulikult jäävad poodi kogu aeg müüki need tooted, mis väga hästi müüvad ja nö leiva lauale toovad.
Nüüd alljärgnev ei ole sugugi etteheide kellelegi, vaid andis mulle teada põhjuse, miks nEST raha kokku ei kogu. Ma tänasin hiljem seda käsitöömeistrit, kellega arutlesime, vestluse eest, sest ilma temaga suhtlemata ei oleks ma aru saanud, mis valesti on. Ma püüan selgitada ja nii, et kõik saaksid aru, mis projektiga tegu on.
Niisiis. Kui ma projekti Hooandjasse üles panin, hakkasin ma saama meile inimestelt, kes soovisid ka oma kaupa poodi müüki saada. Ma vastasin kõigile ühtemoodi: "Jah, see kõik on teostatav, kuid esialgu tuleb meil see poekene koos valmis saada, et oleks üldse koht, kus seda müüa." Selle peale on inimesed solvunud, et ma neilt raha küsin ja nii juhtus ka eile, peale seda kui olin info pannud Käsitöömeistrite gruppi, et üks inimene kirjutas mulle sooviga ka oma asjad sinna müüki saada. Vastasin samamoodi. Selle peale küsis tema imestunult, et kas me ise peame seda toetama. Ma selgitasin, et jah, sest minul endal tuli mõte, aga finantse jääb kahjuks puudu, aga et on olemas selline tore koht nagu Hooandja, kus huvitavatele mõtetele koos rahalist hoogu antakse, et mõtted ei jääks teostamata vaid finantside pärast.
Ta vastas mulle, et ei saa aru, miks tema peab ka seda toetama. Selgitasin, et niimoodi anname me võimaluse paljudele inimestele, kes tegelevad käsitööga, oma toodangut välismaale müüa ning ka selle eest korralikku tasu saada. "Aga kuhu raha läheb?" küsis tema. Ma seletasin, millised on ettevõtte alustamise kulud Norras, puhtalt need kulud, mis lähevad selleks, et üldse Norras oma kaupa müüa, tollimaks, käibemaks, Norras seadusega ettenähtud miinimumpalk jms juurde. Lisaks veel pean ma valmis olema, et pean käibemaksu 25% kohe ära tasuma, mis tähendab ka, et pean kaubad kohe välja ostma tootjatelt. Igaks juhuks tuleb olla valmis erinevateks kulutusteks.
Selle vastuse peale vastas käsitööline mulle, et ah, siis jääb katki, sest tal ei ole finantse. Ma vastasin, et viisteist eurot ikka on. "Kas see siis katab need kulutused?" küsis ta. Ma selgitasin, et kui igaüks paneb kasvõi viis eurot, siis kokku saamegi vajaminema miinimumsumma 11 430 eurot. Ja et igal sõbral ju ehk on ka viis eurot, et seda ettevõtmist toetada, koos on lihtsam summa kokku saada. Selle peale arvas tema, et ta ei näe mingit põhjust, miks sõbrad peaksid seda toetama, et neil ei ole käsitööhuvi ja nad ei tunne Norra vastu huvi. Aga selline suhtumine ongi vale ja just sellepärast me hoogu ei saagi.
Jah, sõbral ei ole ehk käsitöö huvi, aga kui ta on huvitatud sellest, et tema sõbral oleks võimalus müüa oma toodangut välismaale, jääda ehk silma mõnemale suuremale tegijale, siis oma sõpra me ju ikka viie euroga toetaks.
Ja niimoodi me oma sõpradele peamegi seda selgitama. Ei, see ei ole kerjamine, see on ühise jõuga millegi ära tegemine. Mulle meeldis, kuidas Haldjapere mulle kirjutas: "See on projekt, mis kõigile osapooltele pai teeb". Ja just täpselt nii see ongi. See projekt toob kasu kõigile, mitte vaid mulle. Suhtume sellesse siis kui showroomi, kus oma toodangut eksponeerida.Ma olen poega samas majas üürinud ka toakese. See ei pea olema vaid minu pesa. Ma ei kavatse Norra elama kolida, ma tahan seal asjad aidata käima saada, nii et ka müüja teaks, mida ta müüb. Selleks, et müüja saaks meie kaupa parimal võimalikul viisil müüa, peab ta tooteid tundma. Kui elamine on olemas, võiks iga tootja mingil perioodil olla Lillehammeris kohapeal, et müüjat aidata. See ei ole ju halb mõte?
Loomulikult on ka võimalus, et ma räägin läbi kahe-kolme suurema tegijaga, kellega kulud jagada, nii et me teeme lihtsalt ühe tuntumate Eesti brändide poe, aga see ei ole esialgne eesmärk. Minu eesmärk on koos kõigi abiga Eesti käsitööd/disaini väljaspool Eestit tutvustada. Norras on kõik Eesti brändid suhteliselt võrdselt tundmatud. Tuntus Eestis ei loe neile midagi.
Ma väga tänan seda käsitöölist selle vestluse eest, sest ta selgitas mulle ära, kuidas inimesed seda projekti näevad ja miks nad seda ei toeta. Ma loodan, et ma suutsin selgitada, miks siiski igaüks võiks toetada? 29 päeva on jäänud...
* Eile avastasin ma enda suureks suureks rõõmuks, et olime Norras kohtumisel nok ja eur summades edasi-tagasi arvutades teinud vea ja üürihind on poole väiksem kui see, mille ma eelarvesse panin. See oli eilse päeva parim uudis, sest nii on poole väiksem müügisurve ja ka mu enda säästudest piisab kauemaks, juhul kui Hooandjast abi ei ole seekord:)
Eile oli hea päev ka selles suhtes, et
My Romantic Dream annab poodi mööblinäidised, nii et ka sisustusele mõeldud summa hoian ma hetkel kokku. Selle üle on mul väga hea meel, sest väga raske oleks poodi avada ilma sisustuseta. Ma ei pea vist mainimagi, et selline romantiline mööbel on just minu "teetassike", nii et poeke on juba minu näoga. Lisaks on selles ruumis ka üks keerdtrepp, mis ei vii kuhugi ja mida saab riiulina kasutada. Ohh...ma olen elevil. Ja loodan, et ka teie ning saite aru, miks projekti toetada võiks.
Küsimuste puhul kirjutage mulle julgesti eveliis.kundzujev@hotmail.com
Samal ajal panen mina eelarvet kirja ja ootan tootjatelt ostuhindasid. Ka ettevõtted, kes ei ole käsitööga seotud, kuid tunnevad huvi Norra turu vastu või vajavad abi bürokraatiaga hakkama saamisel, võiksid meid toetada. Omalt poolt aitame me nii reklaami kui teadmistega.
Размещен 30.03.15
19.03 kohtusin ma Lillehammeris Lillehammeri Ettevõtlusameti juhi Aud Hulberiga, et arutada võimalusi pop-up poekese avamiseks selles linnas. Oslo ostukeskused ei näidanud erilist huvi üles projekti vastu ja üüripinnad poekese jaoks on kõrged (sellest ka Hooandja projekti maksimumsumma 21000 eurot).
Lillehammeri kohtumisel olid projekti jaoks väga positiivsed tulemused. Sama raha eest, mille eest oli plaan avada pop-up poeke 2-3 kuuks, pakuti mulle poepinda Lillehammeri peatänaval – Storgatal. Tõsi, pind ei ole suur, kõigest 38m2 ja hindki on Eesti mõistes siiski krõbe ehk 1500 EUR kuus, kuid ometi olin ma peale seda kohtumist nEST poekese avamisele lähemal kui kunagi varem.
Tuli vaid loota, et mul klapib ka üürileandjaga ning et ta ei ole juba rentniku leidnud.
Lillehammeri Ettevõtlusamet oli projektist vaimustuses, nad julgustasid mind, ütlesid et nendel toodetel, mida ma neile tutvustasin, on kindlasti turgu. Mulle tuli üllatusena ja tegi ekstra head meelt kui nad ütlesid, et selline poekene teeb neile au ning annab linnale lisaväärtust. Samuti lubasid nad mind aidata pressiürituste korraldamisel ning tagada omalt poolt poekesele reklaami.
Päev hiljem, 20.03 kohtusin ma pinna üürileandjaga. Meil tekkis kohe omavahel klapp ning lisaks poepinnale oli mul olemas ka pisike elamine Lillehammeris, poe vahetus läheduses. Mul on küll poekese jaoks olemas ka juba müüja – 50-aastates naine nimega Ase, kuid esimesed paar kuud tahan ma ka ise võimalikult palju koha peal olla, et aidata poekene kenasti käima lükata.
Tänaseks päevaks olen ma jõudnud nii kaugele, et registreerin Norras ettevõtet (kui me ei saa täis miinimumsummat, et registreerida AS, mida äriliselt peetakse tõsiseltvõetavamaks, pean ma esialgu registreerima "välismaise ettevõtte filiaali"), mind on lubatud võtta Lillehammeri Ettevõtlusameti liikmeks ning hiljemalt mai lõpus avame me oma uksed. Küll väiksemalt ja tagasihoidlikumalt kui planeeritud, kuid siiski.
Mul oleks ääretult hea meel kui me miinimumsumma heade Hooandjate abiga kokku saaksime, sest kuigi osa planeeritud kulutusi jääb tegemata, on Norra puhul vaja arvestada veel üpris paljude kuludega. 04.04 kell 12 korraldame me Diip restos koos Kunstimeistritega infopäeva, et vastata kõigile küsimustele, mis inimestel selle projektiga seoses olla võivad. Lisainfot leiate siit: http://elukuiseiklus.ee/kunstimeistrid/loometoo-eksport-valismaale-tasuta-infopaev-4-aprill-2015/
