Armas uudistaja!
Isolatsioonidialoogide projekt Fotomuuseumis sündis kevadel 2020 eriolukorrast tingitud aja kummastusest, millega kohanemine tuli mõnele kergemalt, mõnele raskemalt. Enamus fotograafia-alal töötavaid inimesi olid kaotanud oma töö või tegevusväljundi, paljudel puudus motivatsioon üldse pildistada. Et visuaalseid inimesi ärgitada ikkagi oma kaamerat haarama, pakkusime Fotomuuseumi poolt välja idee pildiliste kahekõnede näol, et fotokunstnikud jäädvustaks dialoogis olles oma emotsioone ja tunnetust, mida isolatsioonis olemine neile kaasa tõi. Kutsete saatmine fotograafidele projektiga osalemiseks läks ladusalt, ideest vaimustuti ja haarati kohe kinni. Mõttest teostuseni ehk esimeste kunstnike-vaheliste fotovestluste startimiseni märtsi lõpus kulus umbes nädal.
Virtuaalse projekti jooksul oli Fotomuuseumi Isolatsioonidialoogide veebilehel omavahelises kahekõnes 130 Eesti fotograafi üle kodumaa ja mujalt maailmast. Sellest sai tänaseni kõige suurem Eesti fotograafe koondav ühisprojekt läbi aegade. Sõnu kasutada ei tohtinud, kogu suhtlus käis partnerite vahel fotopõhiselt. Isolatsioonidialoogide lehekülg oli eriolukorra lõpuni 18. mail kui pidevas muutumises elusorganism, mille juurde kaasa elav publik ikka ja jälle tagasi pöördus ja arenevaid pildilisi vestlusi jälgis. Kokku oli fotograafidele kaasaelajaid 45 riigist ja karantiiniperioodi jooksul kogunes külastusi üle 30000.
Väga vahva oli osalevate fotograafide käest saada tagasisidet. Oldi inspireeritud selle protsessi vaimsusest - sellest, kuidas mõttetegevus partneri fotovastust saades virgub, kuidas tekib loomiskirg. Oma vastused paarilisele mõeldi hoolega läbi. Mõnikord võeti foto vormistamiseks lausa mitu päeva, oodati õiget ilma või õiget tuju. Valesid vastuseid polnud. Siin ei peetud võistlust, vaid otsiti omavahelist sünergiat ja seda on ilus neis dialoogides ka hiljem vaadates leida.
Cloe Jancis
Protsess erines oluliselt pildistamisest kohustuslikus korras töösituatsioonis. Mõtlemine oli kõige olulisem märksõna, mis digiajastu fotograafias kipub tihti ununema. Ja muidugi tunnetus, kuidas tuttava või lausa võõra fotograafi visuaalset mõtet tabada ja enese jaoks lahti seletada. Mitmed paarid, kes dialooge pidasid, pole omavahel elus kunagi kohtunud, kuid see viis ootamatute tulemusteni, avades kahe teineteise jaoks täiesti tundmatu inimese sisemaailma, läbielamisi ja maailmataju.
Kuna tegu on olnud unikaalse perioodi jäädvustamisega Eesti ajaloos, on Fotomuuseum võtnud eesmärgiks säilitada see raamatukaante vahele ja avada ka näitus Jaani seegi hoones keset Tallinna linna. Jaani seek on üks vanemaid pealinna ehitisi - keskaegne leprosoorium, kus raviti pidalitõbiseid. Seega on näitusekoha näol olemas ka sümboolne seos ajaloo ja tänapäeva vahel, kui inimesed on pidanud elama katku hirmus.
Fotomuuseumi pere koos kaasalöönud fotograafidega on ütlemata rõõmus, kui Isolatsioonidialoogid saavad lahkete hooandjate kaasabil nii raamatuks kui näituseks. Vajame toetust trükikuludeks ja näitusetööde vormistamiseks ning Jaani seegi ruumide ettevalmistamiseks. Suur aitäh ja soe kontaktivaba kalli!
Joosep Kivimäe
