EV100

Partneri logo:

Kogu Me LuguKasutaja Sihtasutus Unitas projekt kategoorias

Mängi videot

Projektist
Kulg 2
Toetajad 51

Igaühel meist on oma lugu ja oma roll teiste lugudes. Kõik me oleme kellegi lapsed ja mingi piirkonna elanikud, kõik me pärime oma kultuuri, kodukoha ja perekonna pärandi. Eesti lugu, kogu me lugu, moodustub erinevate Eesti inimeste lugudest.

Postitatud 25.03.16

25. märtsil 2016 Okupatsioonide Muuseumis toimunud õppekojas tutvustati avalikkusele Kogu Me Lugu internetipõhise ajalooõppeplatvormi pilootversiooni: www.kogumelugu.ee

Mõttekoja programm:

16:30 Tervitussõnad Okupatsioonide Muuseumi tegevdirektorilt Merilin Piipuult, haridus- ja teadusministrilt Jürgen Ligilt, Eesti Memento Liidu esimehelt Leo Õispuult

16:45 Kõne Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimehelt Ivo Visakult

16:55 Kadi Noole kogemused Siberis ja projektis "Mission Siberia"

17:30 Kogu Me Lugu ajalooõppeplatvormi avamine ja tutvustamine

18:00 Lõpetamine ja suundumine Vabaduse väljakule mälestusküünlaid süütama

Mõttekoja korraldajad: Sihtasutus Unitas, Okupatsioonide Muuseum ja Inimõiguste Instituut.

Postitatud 17.07.15

15. juulil kogunesime Kogu Me Lugu projekti kaasamõtlejatega Eesti Rahvusarhiivist, MTÜ-st Eesti Fotopärand, Okupatsioonide Muuseumist, Tallinna Euroopa Koolist, Tartu Ülikoolist ja Cambridge-i Ülikoolist suure laua taha, et ajutormi korras jõuda esmase nägemuseni, milline võiks olla Kogu Me Lugu veebiplatvormi kasutajakogemus.

Selle ajutormi tulemusena kirjapandud mõtted moodustavad esialgse nägemuse platvormist. Nende ja järgnevate arutelude põhjal koostame veebiarendajatele lähteülesande. Arutelud jätkuvad erinevates ringides (haridustöötajad ja õpetajad, noored ja õpilased, süsteemi- ja digieskperdid, disainerid-programmeerijad jne).

Esmase ajutormi kohaselt oleks Kogu Me Lugu veebiplatvorm:

ISIKUPÄRANE - keskkonda on võimalik siseneda ning seda kasutada isikupärase profiiliga.

KAASAV - keskkonda peaks olema võimalik üles laadida oma lugusid, materjale, märkida viiteid, täiendada olemasolevaid materjale. Selle kaudu peaks olema võimalik kaasata ka laiemat kogukonda väljaspool kooli: kodu, linna/küla/regiooni, s.h. muuseumeid, kultuurikeskusi. Keskkond peaks võimaldama ühisloomet.

LOOMINGULINE - keskkonda peaks olema võimalik kasutada loominguliselt ning õppimine selles võiks toimuda mänguliselt.

ÜHENDAV - lisaks kogukondade kaasamisele võiks keskkond soodustada õppimist, mis suunab koostööle ja arutelule. Lisaks iseseisvale tööle peaks seal olema võimalik osaleda arutelus ka õpetaja ja rühma- või klassikaaslastega, ja miks mitte ka teiste koolide/linnade/piirkondadega.

SISUKAS - keskkond peaks emotsioonidele lisaks pakkuma rohkelt võimalusi omandada ka laiemat konteksti, mida võib edasi anda tekstide, fotode ja muude seonduvate materjalide kaudu. Esindatud võiksid olla võimalikult erinevad perspektiivid, sealhulgas ka vastakad perspektiivid.

PRAKTILINE - platvorm võiks toimida töökeskkonnana, kus õpetajal oleks võimalik jälgida õpilaste tööd ja edusamme, tunde planeerida ja neid õppe- ja ainekavaga seostada, ning õpilasel otse keskkonnas märkmeid ja mustandeid teha. Materjalide kasutamist toetaks õppemetoodika ja ülesanded.

KASUTAJASÕBRALIK - keskkond peaks olema võimalikult lihtne ja sarnane olemasolevatele veebikeskkondadele. See peaks olema paindlik, et videod oleksid kasutatavad ka ilma internetiühenduseta. Keskkond võiks olla otsingu- ja märksõnapõhine, kusjuures materjali võiks kirjendada olemasolevatele ajaloo ainekava, regiooni- ja perioodipõhistele kategooriatele lisaks ka teistel, näiteks kasutajate endi määratud alustel.

MITMETASANDILISELT KASVAV - iga lugu keskkonnas on osa suuremast loost ja seotud paljude teiste lugudega. See tähendab, et iga loo kaudu on võimalik edasi liikuda erinevaid liine ja kokkupuutepunkte mööda järgmiste lugude, lisamaterjalide, viideteni. Erinevate täiendamisvõimalustega on keskkond pidevalt kasvav.

TULEVIKKUVAATAV - keskkond peaks "mõtlema suurelt" ja arvestama võimalike kiirete muutustega mitte ainult tehnoloogia arengus, aga ka haridussüsteemis ja ühiskonnas laiemalt. Millised on tulevikuühiskonna ootused haridusele ja kas praegusel kujul eksisteeriv haridussüsteem suudab neid vajadusi rahuldada? Mil määral erineb kool tulevikus praegusest? Milline on õpetaja roll tulevikus, kui info on hetkega kättesaadav? Milliseid oskusi, väärtusi, pädevusi ja teadmisi vajame ühiskonnas tulevikus?