Aitäh teile kõigile kaasa löömast! Meenete asjus võtan kõigiga ühendust siis kui tagasi Eestimaa pinnal.

Seniks jälgige projekti kulgu ja mind sotsiaalmeedias - FB Maia Klaassen, instagram maiaklaassen - ja lugege Neljandast Dimensioonist seikluste jätku, vt http://4dimensioon.org/category/maia-kamerunis/

Emmaculate on ka varem MTÜ RUDECi kogukonda arendavates projektides osalenud. Varasemalt võttis ta nelja sõbrannaga ette säästualgatuse, kus kõik panid igal nädalal 100 franki (u 20 eurosenti) suurde kassasse ja 25 (u 5 senti) personaalsesse kassasse. Kui kellegil oli vaja teise linna liigelda või tuli mõni suurem ettenägematu kulutus, kasutati ühiskassa raha. Personaalne kassa oli aga lihtsalt endale.

Iganädalased säästukohtumised olid seega peamiseks eesmärgiks, miks ta laenuprojekti nii usaldavalt suhtus ja huvi tundma hakkas. Julgus laenu võtmiseks tuli pärast umbes poolt aastat iganädalastel säästukohtumistel osalemist. 37-aastane naine töötas selleks ajaks juba tuttava salongis, seega polnud ärisse investeerimine tema jaoks esmane prioriteet. Kolm neljandikku esimesest laenust pani ta hoopis selle alla, et pangas säästukonto avada. Allesjäänu eest ostis küla esimesed (ja siiani ainsad) lokitangid.  

Kaks laenutsüklit on nüüdseks läbitud ning Emmaculate säästab nädalas nii palju, et laenusummasid kasutab ta ainult salongi millegi uue ja suurema ostmiseks. Ta lõug tõuseb kõrgemale ja selg läheb sirgemaks kui selgitab, et on pangas juba tuntud nägu. Ta käib niivõrd tihti raha sissemakseid tegemas. Säästab ta oma kolme lapse hariduse jaoks. Emmaculate arvab, et paari laenutsükli pärast on tal piirkonna prestiižeim ilusalong ning raha koos, et oma lapsed ülikooli saata. Siis on ta rikas naine ja hakkab ise MTÜ RUDECi laenuprojekti, st teistesse tegusatesse naistesse investeerima.

 [purpose of loan] “I used most of the first loan to get a bank account and put some savings in there. Since then I have used the money for buying products for my salon. Also school fees and medication”

“I have no problems with paying back. I am saving 500 francs per day, that is 3500 francs per week.”

“I said ‘no’ in the beginning and thought I wouldn’t even try to take part as the responsibility scared me. Then I saw some other people take the money and manage payments and better their life, so I got the courage as well.”

“My mouth is open and will always bite into another loan.”

Pilte: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCQTRSQnN1VHdBQ0U/view?usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCdlFUSE1lWG1yWEE/view?usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCVXo3eWc4RmhjaWc/view?usp=sharing

Theresia polnud kunagi laenudest kui sellistest varem kuulnud. Mikrofinantseerimine, intessid ja muu taoline kuulusid kõik uute mõistete hulka. 64-aastane viie lapse ema on pärast lesestumist teist korda abielus ning on enamuse oma elust finantsteenusteta läbi ajanud. Pärast kolme laenutsüklit on ta end aga grupi raamatupidajaks kuulutanud (ja teeb oma tööd veatult ma võin kinnitada) ning teatab meid nähes kärmelt, et tal on plaan, kuidas uue laenu saabudes kasumit suurendada. Kui küsime kuidas, ajab ta toast välja viis räsitud olemisega kana ning naeratab. Muude kaupade valikusse lisanduvad nüüdsest ka kanad. Selge.

Hooandjad, saage tuttavaks esimese osalisega, kes saaks otseselt teie hooandmisest laenu! Viimase laenu maksis ta tagasi käesoleva aasta aprillis. Ennetähtaegselt. Et ta paneb umbes 2000 franki nädalas kõrvale (mis kümne kuu jooksul teeks ümmarguselt 80 000 franki, so 120€), pole tal tagasimaksetega kunagi probleeme olnud.

Laenu eeliseks on tema sõnul kindlus. Ehkki enamasti läheb tal äri hästi, on ka ettenägematuid kulutusi. Theresial on pool kätt puudu. Naljakas, aga meil ei ole kunagi jutuks tulnud, miks. Ta ei varja seda, keegi ei ignoreeri seda (ta pakub käsivärre tömpi lõppu käelaba asemel tervituseks), aga tal on jätkuvalt suuri ravikulusid, mis omal ajal lõid ta korralikult rivist välja. Nüüd kehitab ta rõõmsalt õlgu. Tulgu, mis tuleb.

Headel aegadel finantseerib Theresia umbes 1000 frankiga ka Kameruni mõistes vaeste perede laste koolimakse. Samuti julgustab ta koduküla noori naisi tema juures ärikonsultatsioonidel käima. Vajadusel kasutab ta oma laenuraha ka nende toetamiseks. Tuleb idee – saab ka ellu viidud. Ja tema saab ka kenasti kasumit teenitud.

 “The group members support each other in many ways anyway, for example we had people come and teach everyone how to make ground nut oil, which can be used for external pain relief.“

“I had no own business of my own before the loan, and now I am putting my child through university in Bamenda…” [about 50 000CFA per year - fancy]

[if a group member is not paying back] “We would firstly invite the person … and have a chat with them. If we can’t come to an agreement within the group and the failing member, we will go to the police. If there’s still no money, we’ll go and harvest the person’s crop and take the profits for the group … Payment can’t be missed towards the organisation.”

[future plans] “If I have money, I want to sponsor someone else’s children and help them pay school fees, so the children would be educated…”

“I am so happy, I am confused. I don’t know what to do.”

Sellest naissõdalasest näeb pilte siin:

pilt 1: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCVEFLRHJIaHQ4V1U/view?usp=sharing

pilt 2: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCWTQwWGxoX3h4TDg/view?usp=sharing

pilt 3: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCYmRmMVNlU3pJZ3M/view?usp=sharing

pilt 4: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCdWpfWk9tNDBtQzg/view?usp=sharing

Margaret teatas üsna intervjuu alguses, et tal on vaja ruttu rikkaks saada. 64-aastasel naisel on neli täiskasvanud last: kaks tütart ja kaks poega. Ehkki tütred on juba oma perekonda alustanud, ei ole pojad siiani suutnud naist leida. Seega on Margareti plaan rikkaks saada, võimalikku pruudikandidaati rahaga pilduda ning keelitada abielluma öeldes, et ta võib kogu oma elu süüa nii palju kui soovib.

Margaret on elu jooksul, millest enamuse on ta veetnud teiste põldudel tööd tehes, parajalt nälga tundnud. Esimese laenu kätte saamiseks ajaks oli ta töölt ära tulnud ning pani suurema osa rahast selle alla, et hakata rentima endise tööandja lähedal asuvat põldu. Laenurahast jätkus ka tööliste palkamiseks ning saagi transpordiks. Toona valituks ostunud mais, oad, kartulid ja teised köögiviljad toovad talle siiani kasumi ja on talle ette kasvatanud ka kena kõhukese.

Ehkki söömine on tal üheks lemmiktegevuseks – nagu ka kõigil teistel kamerunlastel – jääb kasumit iga laenu tagasimaksmise järel täpselt nii palju üle, et ta on hakanud pisiinvesteeringuid tegema. Viimane neist on käsiprits, millega saaki mürkidega üle pritsida. Prits on suur ning endale seda selga Margaret enam võtta ei jaksa. Selle asemel rendib 500 franki eest lähiümbruses elutsejatele üheks ööpäevaks välja. Hilinemise korral ootab neid ees trahv.

Tema sõnad ja arvamused laenuteemadel on karmid ning säästukoosolekud, mis teistele nii inspireerivad on, mõjuvad talle rõhuvalt. Pankasid ta jätkuvalt ei usalda, ehkki rahasummad, mis tal nüüdseks säästetud on, on suured. Oma keha külge raha sidumisest paremat hoiustamiskohta Margaret aga ei tea.

 “Don’t get confused by being in the group spirit, even though it is good feeling like you are not alone, it is you alone who has to repay the loan.”

“Rather owe money to many of your friends than the project.”

[Dancing to us in answer of this question] “When I first got the loan, I was happy and feeling sweet. Instead of fear, I felt happy from the beginning.”

“I hate the savings meetings and instead I strap the money on my body with a rubber strap where I put all my savings and only show up on the repayment meetings, which are mandatory.”

[how has the loan helped her situation] “Now I just sit around and eat. I have 8 bags of corn, 2 bags of beans…(while she lists all the things she has, our translator seems legitimately impressed).

“If I have money, I will look for beautiful women who would marry my sons. Just throw money at them and be like: take him. You will eat all your life.”

https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCYVpyUl9hbVpVSFk/view?usp=sharing

Viis, kuidas kohalikud lastesse suhtuvad, on mind igal sammul imestama pannud. Ei mingeid stigmasid, et kas avalikus kohas tohiks rinda anda või kas ülikooli peaks lapse pärast minemata jätma. Lapsed seotakse pambuna selja peale või siis viiakse sõbralikule naabritädile hoida.

Mary on üks selline sõbralik naabritädi. 90-aastane naine on abielus ning tal pole lapsi. Lihtsalt ei tulnud. Äri on ta alati ajanud – ta müüb kuivatatud kala, mis on siinsetel turgudel selline müügihitt, et lööb lausa hinge kinni, ning bensiini. Poolteiseliitristes pudelites. Selliseid müüjad on kõik teeääred täis, sest paaki korraga täis panna jaksavad ainult jõukad, aga nii väikeste koguste kaupa täites surevad autot tihtipeale keset reisi välja.

Praegu kolmandat laenutsüklit lõpetav naine kutsub end rikkaks. Täiesti otsekoheselt. Ta säästab ise ühe laenutsükli, st kümne kuu jooksul umbes kolmekordse laenusumma (u 150€). See tähendab, nagu ta ise hambutu naeratuse saatel kinnitas, et ta ujub ka pärast laenu tagasimaksmist rahas. Mida suuremate summade eest korraga bensiini osta, seda suuremaks muutub aga kasumimäär, seega laenu võtmist tal lõpetada plaanis pole.

Mida teeb rikas Kameruni naine rahaga, mida kulutada ei oska? Mary näiteks finantseerib naabrilaste, õelaste ning mõne orvu õpinguid; toidab ja katab neid, kellel pole ning aitab peresid, kelle suured haiglaarved tasakaalust välja on löönud. Üle kõige ootab Mary, et kohtaks mõnda noort naist, kellel oleks samasugune kirg ja sama nüristunud haistmismeel, et tema kahe kirega edasi tegeleda.  Kui teate mõnda mantlipärijat, andke mulle märku ja ma viin nad Maryga kokku.

Mary on öelnud:

 [purpose of loan?] “I was doing business before the loan, but now I am making profit (because of bulk buying)…”

 “A child belongs only to the mother only as long as she is in the womb. Once the child is born, it is everyone’s child.”

[How are you feeling today?] “…I can help my children and I am feeling free.”

Kui Mary tundub jutu järgi sümpaatne, siis vaadake pilti ka: 

https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCcEhCS20xeWItNnc/view?usp=sharing

Mõne intervjueeritavaga maha istudes on kohe näha, et nad on häbelikud ja neil võtab enda avamine aega, eriti lisaks kahele valgele istub nende ees ka kohalik tõlk, et kom dialekti ja inglise keelt vahendada. Nii oli ka Fridaga – oli näha, et ta kibeles midagi rääkima, aga kohkus iga kord kui mõni heli või inimene teda segas. Ta vastas peamistele küsimustele – et ta pole kindel, aga arvab, et on umbes 40-aastane, pole abielus ning on kuue lapse ema. Ja peal siis istus suu pika kriipsuna kokku pigistatud edasi.

Saatsime kõik teised selle päeva intervjuuks maha istunud naised natukeseks jalutama; suunasime kisavad lapsed mujale mängima ning viskasime isegi kitsed toast välja, et oleks rahu ja vaikus ja turvaline keskkond. Ja siis jäime ootele.

Ja Frida rääkis – alguses tasakesi, siis järjest valjemini - et arvestades, kuidas me pidevalt rõhutasime, et tahame projekti paremaks teha ja teada, millist tuge naistel veel vaja oleks, on aeg üks legend umber lükata. Teised tema laenugrupi naised on juba pikemat aega rääkinud, kuidas Frida mõistuse kaotas: päeval, mil naistele sularaha pihku loeti, nägi ta raha ja jooksis seejärel minema, sest pole varem nii suurt summat näinud. Tegelikult jooksis Frida minema, sest hirm ja kõhklused said temast võitu.

“I ran away when the time came for me to take the loan… It is because I was afraid of the unforeseen – like when I will die, who will pay my loan?...So I ran away to think it over – try and understand what I would do with the loan and how to turn it into profit as quickly as possible. That’s when I decided to stop farm work and start my fowl business.”

“The only advice is to attend meetings, listen, learn and reason with yourself until you know what to do. And if the group accepts you, then take it.”

[future plans] “…I would love to have a house that would keep me and my kids comfortable.” 

Kui on tunne, et suhestute Frida murede ja hirmudega ning tahaksite just teda oma seinale, siis on temast selline pilt:

https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCMldTSjRYYzl1OUE/view?usp=sharing

Agnes - projekti "postrilaps" - on üks ilusamaid naisi, keda ma oma elus näinud olen. Ta 64. sünnipäev pole kaugel ja justkui ei vasta 2016. aasta Kardashianilikule iluideaalile. Aga temast hõõgub enesekindlust, ta silmad säravad ja jutustavad lugusid ning viis, kuidas ta liigub ja suhtleb ja lapselapsi kaenlasse haarab, on lihtsalt nii.. naiselik ja ilus. 

Enesekindlus, mida ta kumab, tuleneb suurestigi tema hästi õnnestunud äriplaanist. Agnes võttis esimese laenu vahetult enne oma 60. sünnipäeva, olles eelnevalt terve elu koduperenaise rolli täitnud. Ta mees jäi väga haigeks ning ei saanud enam raha teenida ning ehkki oma lapsed on täiskasvanud, polnud kellelgi raha, et ülal pidada. When the going gets tough, the tough get going. 

Ärihaist vanaema võttis ette julge sammu: juba esimese laenuraha eest marssis ta turule, ostsis viis kana ja müüs need mõned meetrid eemal pea kahekordse hinna eest maha. Väikeses kogukonnas on selline julgus lausa šokeeriv, aga et veel naiselt....! Ta lõi korralikult laineid. 

Nüüdseks on turul ka kaks Agnese sõpra, kes sama nahaalselt kasumit teevad. On päevi, kus neil ei õnnestu ühtegi kana ega kukke osta, mistõttu ei saa neid ka kallimalt maha müüa, aga enamasti on head päevad. Agnes teatab enesekindlalt, et pärast nelja aastat teab elusate suleliste müügiturust kõike ning saab hakkama ükskõik, millega. 

Agnes plaanib järgmise või ülejärgmise laenutsükli järel - sõltuvalt tulemustest - laenude võtmise lõpetada. Nagu ta ise naerab, siis kui ta rikkaks saab, mis juhtub üsna pea, saab temast kõigi küla laste vanaema. Ta soovib oma mehe terveks ravida ning seejärel kohalike laste, kelle vanematel nende harimiseks raha pole, koolikulusid kinni maksta. Igal juhul on toredam, kui oled ümbritsetud intelligentsetest inimestest.

Tsitaate: 

“I knew as the money was in my hands that now I can do anything. If my husband wasn’t fatally ill, I’d be even happier, but really there is nothing to complain about.”

[whether or not previous participants should contribute to the project's capital in the future] “If you eat alone and you don’t share, the food will taste bad. Joshua gave to them so it is only fair they give as well. “

“One day, when you don’t expecting, you will see me in your home coming down the street to surprise you, basket full of Cameroonian food on my head.”

Imeilusast Agnesest näed pilte siin:

pilt 1: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCQU02UUt5WklsWU0/view?usp=sharing

pilt 2: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCQTQwWkxJN1lWTUE/view?usp=sharingpilt 3: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCSDFCcm1DYWhicE0/view?usp=sharing

Kui projekti osaliste nimekirja kokku panin, palusin Lidwini perekonnanime endale vähemalt neli korda välja veerida. “M-u-s-i? Olete kindel, et ikka m-u-s-i?” Siis itsitasin omaette ja mõtlesin, et juhul kui mul kunagi peaks vaja olema endale uus perekonnanimi valida (noh, näiteks avastan, et mu uusim armuke on narkoparun ja FBI palub mul võtmetunnistajaks tulla, pärast mida on vaja uue identideediga uut elu alustada – tundub tõenäoline), siis võtaksin just selle. Maia Musi kõlab nii hästi.

Kui lõpuks Lidwiniga tutvusin, kohkusin veidi. Ta on 1992. aastal sündinud nagu minagi, aga tundub nii meeletult pisike ja noor. Ometigi on ta jõudnud armuda, laps saada, lahku minna, oma kodu otsida ja ilusalogni püsti panna. Tekitab kerget alaväärsuskompleksi.

Tegelikkuses on Lidwinil käsil juba teine laenutsükkel. Esimesega ostsis ta juuksehoolduseks vajalikke tarvikuid, nagu nt võltsjuukseid, mida oma juustega segiläbi punutakse ning ka parukaid, mida klientidele edasi müüa. Teise laenutsükliga maksis ta aga piisavalt renti, et oma tööjaama mitte kellegi teisega jagada ning keskendus rohkem sellele, et kliendid, kes juba olemas, saaksid end mugavamalt tunda.

Väga jutukas Lidwin pole. Ta särab, itsitab ja hakkab palju kaasa rääkima, kui teemaks võtta laste kasvatamine ja/või nende harimise vajalikkus – teemad, mis siinmail igapäevaelus tihti üles kerkivad. Aga pisikesel naisel on sees selline hunnik sitkust ja jonni, mida võiks veel kolmele naabrilegi jagada.

Tsitaate:

 “I was insecure at first, but now I am confident and sure I can manage. “

“I am happy to be a part of the group. The weekly savings go up to 3000 per month.”

[outtake from video – your future plans?]“I want to take care of my little boy.”

Kui just Lidwini särasilm on miski, mida kodu seinale tahta, siis pildivalik on järgmine: 

1: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCc09LbVlOSC1Va3M/view?usp=sharing

2: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCSF9SZC1ramlNc3M/view?usp=sharing

3: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCUENIaUpRZkwwZVE/view?usp=sharing

Maribel on üks tugevamaid naisi, keda ma oma elus kohanud olen. 26-aastasel kahe lapse emal on mingi sisemine jõud, mis avaldab kõigile muljet, kes temaga kohtuvad. Või on see tema lugu, mis nii muljetavaldav on?

Esimese laenu võttis Maribel Nora julgustusel ning eelneva ärikogemuseta. Kuna laenu suurus on selline, et kui ise seda tagasi makstud ei saa, tuleks vanemad kodust välja tõsta, ei hakanud ta esialgu riskima ning proovis täpselt nagu Noragi turul maitseainetaimi müüa.

 Kahe nädala möödudes sai ta aga aru, et kasum pole piisav, et sellega jätkata. Esimese laenu tagasimakseni oli sel hetkel veel poolteist kuud ja Maribel liikus iluteeninduse valdkonda ning avas oma ilusalongi.  

See on tema sõnul selle projekti parim osa, et niipea kui laenuraha kätte saad, oled oma mugavustsoonist väljas. Ta teadis, et tal on laenuraha käes ja ta peab proovima, peab kasumit teenima. Ta teadis ka, et ei saa lihtsalt sama teha, mida sõbrannad. Kõigil on oma tee ja viis raha teenida.

Maribeli enda sõnad:

 “At first, I travelled, invested my money in buying pants in Douala selling them after both in Douala and smaller markets. The loan made me move and think faster in terms of what to do to generate income as fast as possible. .. I would encourage [other women] to make the first move and take the step. And I would tell them to be fast. If you fail, start another one, and another one. The money you are dealing is not yours and this fact in the back of your mind will make you be mindful and smart. “

 “Once I understood the need of weekly savings, all was clear and easy and there have been no difficulties with the payments. … [although] I would love to have more trainings on how to grow my business and profit even more.”

[Your future plans?]” If I have money, I want to hire another worker to the salon so I can expand my business even further. I also want a big house and get married and get fat and be happy. “

“[The loan] has made a big change in my life. The 30 000CFA I get is worth 6 months of rent for the salon. Without the loan, I couldn’t be renting at all.”

Maribelist pildid:

Pilt 1: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCU1JlR1dYejdZaXc/view?usp=sharing

Pilt 2: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCdU53NVpXMnN0QXM/view?usp=sharing

Me kõnnime igal hommikul kontorisse minnes Belo Little Marketist mööda, kus ajab äri umbes kolmkümmend naist. Üks neist oli alati emamesilase kombel teistest ümbritsetud, suur korv maitseainetaimede lehti jalge vahel. Nagu hiljem teada saime, on tegu Noraga, kes mängib ka enda grupi-siseselt emamesilase rolli.

Nora on 30-aastane üksikema, kelle kolm last on tema eksistentsi keseks. Nende harimise võimaldamiseks müüb ta turul kohaliku vürtsika taimetoidu eru valmistamiseks vajalikke taimi, näiteks spinatit ning muid hooajalisi köögivilju nagu kartuleid. Nora ei ole ise farmer, seda on näha tema maniküüritud kätest ning uhketest kleitidest. Selle asemel ostab ta kaupa hulgimüüjate käest transpordikulusid praktiliselt maksmata.

Ükskõik, mitu korda ma ka üle ei küsi, ei tundu need numbrid mulle loogilised. Ta on lihtsalt üks neist inimestest, kes oskab teised ümber oma sõrme keerata endale kasulikke asju tegema. Aga isegi äärmiselt sümpaatsetel inimestel peab midagi pakkuda olema ning Nora puhul on selleks suured ostukogused. Ta ostab hulgi ja müüb hulgi, olles teised müüjad enda kasuks tööle rakendanud.

Teist laenu tagasi maksev Nora ei tee sellest saladust, et tema osalus projektist pole enam praeguseks tingitud vajadusest suure laenusumma järele. See on abiks ning lubab kuskil veidi rohkem kasumit koju tuua, aga talle on kõige olulisem hoopis projekti osaliste vaheline vastastikune tugi. Enamik intervjuust räägib ta teistest projekti osalistest ja nende unistustest.

Tsitaate:

“The loan is actually giving me profit now. I feel smarter and more confident.”

“It’s not only about the savings though – I was saving before and have had money in the bank. I joined because being in a group with all my friends is important to me. It helps.”

Kui just Nora on see osaline, keda meeles pidada tahaksite, siis saab!

Pilt1: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCbEJUWkh1WjlCRjg/view?usp=sharing

Pilt2 Norast ja sõbrannadest: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCQnJGV1I5Z19YVDA/view?usp=sharing

Meet Mary Mbuh. Kõik kutsuvad teda presidendiks. Iga laenurühm valib endale presidendi, sekretäri, raamatupidaja ja varahoidja ning Mary on tõesti enda grupi president, aga teda kutsuvad nii ka teised projekti naised, tema enda vanaema ning MTÜ RUDECi juht. Sain üsna pea teada, et naerdes keelt hammaste vahele torkav armas neiu on selle nime kogu täiega välja teeninud.

Mary ON võimas. Ameteid on tal rohkem kui Hunt Kriimsilmal: ta kasvatab ja müüb maisi, kamandades seejuures tööjõudu nii karmi käega, et suudab alati esimesena turul müümas olla; ostab ja müüb edasi maiustusi, viskit ja sigarette ning ostab koorimata pähklid, mis pärast koorimist ja röstimist kahekordse hinnaga maha müüb.

Ta on ka projektile palju kaasa aidanud, käies ise uusi osalisi julgustamas ning nuheldes RUDECi töötajaid, kui nood tema meelest piisavalt hästi hakkama ei saa. Mary oli varem osa 11-liikmelisest rühmast, kellest neli saatis ta isiklikult minema (aga mitte enne kui laenud olid täies mahus tagasi makstud), kuna ei näinud, et nad laenudega midagi asjalikku teeks. Ja niisama pole kellelegi mõtet raha pihku lugeda.

Mary investeerib enamiku kasumist laste heaolusse, sest on veendunud, et kui neist kord poliitikud, arstid või advokaadid saavad, peavad nad oma ema meeles ning ostavad talle suure maja, kus ta võiks end päevad läbi lihtsalt paksuks süüa ja puhata. Aga praegu Mary ei puhka.

Tsitaate:

 “We don’t need any boys here to make money. We make our own. If you are a woman with ideas and love for business, come to the weekly savings meetings and put yourself to the test.“

“The variety of businesses is necessary so if one doesn’t bring in any money, for example it’s a bad season for corn, then I still have other options to fall back on.”

“In the last cycle, we went to visit the members who we saw as weak and who were about to “pull back” to discuss their ideas. When it became clear that they haven’t really invested the money and have no business ideas, we encouraged the weak ones to pay back their loans and default.”

Kui Mary avaldas teile sama palju muljet kui minule, siis saab temast kingituseks valida järgnevaid pilte:

Pilt 1: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCRUdsWFdON3NNNlk/view?usp=sharing

Pilt 2: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCMDFRNkNVdDh6WU0/view?usp=sharing

Pilt 3: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCQjFVOEFwWFlJbkE/view?usp=sharing

Pilt 4: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCUWktRHRXenY3Yms/view?usp=sharing

Mary Bih on farmer. Ta on 44-aastane ja enamik oma elust kellegi teise farmis tööd teinud. Nüüdseks saab ta aga juba teist aastat nautida omaenda töö vilju, seda kõige otsemas mõttes.

Mary rendib maad, et kasvatada maisi, kartuleid ja ube. Laenu abiga on tal võimalik maksta aasta aja renti, mida on veidi alla 10 euro, ning palgata endale kogu vegetatsiooniperioodi vältel abiväge. Allesjäänud summa eest saab maksta oma 15-aastase lapse kooliaasta ning korjatud saagi turule transportimise eest, kus ta produktid maha müüb ning on seejärel (nagu ta ise naerdes selgitab) varbaotsadest pealaeni rikas naine.

Naine püüdis ka enne RUDECist ja laenudest kuulmist äri ajada, niisama, oma kapitaliga, lihtsalt selleks, et vähetasuvast farmiabilise tööst pääseda. Ta proovis osta ja kallimalt edasi müüa nii banaane kui ka pähkleid, aga ilma hulgikogustes ostmata tema hinnangul kasumit teenida ei saa. Selle eesmärgiga ta esialgu laenu tahtiski, aga siis, kui raha käes oli, otsustas ta veelgi suuremalt proovida. Ja see on end ära tasunud.

Tsitaadid:

“There is a lot of trust and I know everyone is as serious as me.”

[What methods would you use as a group to make sure loans are paid back on time?]

“I think you should go for the conscience – if the participant feels like the loan has helped them even a little bit, they should pay it back by whatever means necessary so others could also benefit from a loan like this.”

Kui Mary Bih avaldas muljet, siis saab temast valida kas pildi 1: 

https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCUlVfLWRnVnBVQlU/view?usp=sharing 

või pildi 2: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCVVNBbUtmTjNtS3c/view?usp=sharing

Hurraa! Esimene eesmärk on käes ja enamgi veel, mis tähendab, et vähemalt kümme naist saavad projektiga liituda. Teeme kõik endale ühe pika pai. 

Lisaks paile on mitmed teist ka kingituse ootel. Tänasest hakkate nägema pilte ja tutvustusi projekti osalistest, mille Eestisse jõudes suurelt välja trükin ja teile kätte toimetan, et te selle näiteks oma seinale saaksite panna. 

Palun saage tuttavaks - Joan! Sellel 33-aastasel naissõdalasel on 15-aastane laps ning on lahutatud (ainus kogu projekti osalistest!), mis on Kamerunis haruldane ning mis näitab tema iseloomu tugevust. See tähendab, et ta leidis, et ta mees pole tema jaoks piisavalt hea ning tal jätkus kangust ja raha kõik vajalikud sammud astuda, et nende lahkuminek ka seaduse silmis ametlikuks teha ning suutis sealjuures ka lapse enda nimele kirjutada. Eestist vaadatuna ehk täitsa tavaline, aga siinses kontekstis on ta täiesti us-ku-ma-tu kangelanna. 

Joani äriks on õlletakso vedamine. Nimelt avastas ta tuttavate pulmades, sünnipäevadel, matustel, koolilõpupidudel jms käies, et erilistel puhkudel on inimesed valmis alkoholi eest rohkem maksma. Ta hakkas Guinnessi kohalikust laost suurtest kogustes õllet ostma, mida kastide kaupa motika peal ühele ja teisele sündmusele viis. Kuna ta elab kõrgel mägedes, baaridest ja poodidest kaugel, kasutavad seda teenust ka temal lähedal elavad inimesed. Kui on õllejanu, teavad kõik, et tuleb Joani juurde minna. 

Joan võttis oma esimese laenu 2015. aasta alguses ning maksis viperusteta 10 kuuga tagasi. Grupis, kes temaga koos laenu võtsid, on enamjaolt tema sõbrannad, mistõttu ei hirmutanud laenu võtmise konseptsioon hoolimata summa suurusest teda eriti - ta teadis, et nii tema kui ka kõik teised osalised maksavad kindlasti laenu tagasi. Lisaks sellele on tema ema samuti projekti varasem osaline, kes oli talle suureks toeks.

Kõige põnevamaks osaks projekti juures oli tema jaoks võimalus iganädalast säästmist proovida. Ta ei pidanud laenu tagasimaksetega (iga kahe kuu tagant, kokku viis tagasimakset) vaeva nägemagi, kuna säästis nii palju, et see raha oli tal alati olemas. Pärast esimese laenutsükli lõppu oli ta nii suures kasumis, et mõtleks korraks uut laenu mitte võtta. Siis tegi ta aga arvutusi ning sai aru, et tänu laenule teenitud kasum on liiga suur, et riski uuesti mitte võtta. Praegu maksab Joan tagasi oma teist laenu. 

Tsitaate:

• “My mother has already participated in the cycle with an older group before, so she explained everything and was of great help.”
• “I buy beer in bulk, so the more I buy, the cheaper I get it, the more profit I make. It has also helped my son, who is in form 3, to buy school supplies”.
• “It will be great if we reach more women.”

Kui Joan tundub lahe naine, kelle pilti endale mälestuseks sellest projektist tahaks, siis valikus on variante temast 3tk:

Pilt 1: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCTEo4ZTFxT2NiRFU/view?usp=sharing

Pilt 2: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCX2daOW1HbHJjcUE/view?usp=sharing

Pilt 3: https://drive.google.com/file/d/0B9PMiWSc6xNCSkE3b2RIQjktR2M/view?usp=sharing

Nonii! Projekt on olnud aktiivne umbes-täpselt 22 tundi planeeritud kolmest nädalast ning hetkeseisuga on koos üle poole eesmärgist. Aitäh teile! Järelikult tuleb sihid kõrgemale seada. :)