“Mul ei ole nime selle jaoks, mis on mu peas.”
David Harroweri „Noad kanade sees“ on ürg-instinktidel, religioonil ja ihal põhinev poeetiline lugu nimetust noorest naisest, kes selleks, et maailma kohta rohkem teada saada, hakkab end ümbritsevaid asju nimetama. Sest selge veega lomp ei ole ju enam lomp. Või mis on külm maapind kivi all? Hääl, mis tuleb naise suust, kui keegi teda ei kuule?
