Mul on tahe laulda kogu südamest ning mulle usaldatud lauludega ausalt ja tõepäraselt läbi käia. Muusikaga on mul elu jooksul olnud ikka ja jälle kokkupuuteid! Juba enne kooli leidis laul oma alguse. Koolis, muusika kallakuga klassis, instrumendiõpe, hääleseade, solfedžo, koorilaul. Vahepeal põgusalt ka laulustuudios soololaul. Kõik see osutus hiljem heaks baasiks, kuid selgus ka, et mitte selleks ülimalt vajalikuks aluseks ;)
Jõudis kätte hetk, kui pakilisi mõtteid kirja pannes ja siis juba neid rütmiliselt välja lauldes, enese sisimat häält otsides, arenes autorilooming. Laulude kirja panemine, loomine ja laulmine on minu jaoks parim eneseväljendusviis, mille kaudu näevad valgust hinges asuvad avastused ja lahendamist vajavad teemad. Teemad, mis on universaalsed ning mullegi kui sõnumikandjale õpetuseks.
Minuni jõudis äkitselt vaikne lihtsuse ilu ehk kõik oskused, tehnikad ja akadeemilised teadmised jäid tahaplaanile ning mõistsin kui lihtne on laulda südamest ilma suurte ettekirjutuste, hinnangute ja parameetriteta. JA KUI SULEN SILMAD, EI OLE JU KEDAGI TEIST? Seega laulan armastusele ning unustan arvamused, hirmud, mured ehk koondnimega piirangud.
looja Looja armust...