Hooandja

Varjupaikade MTÜ heategevuskalender 2019User's Anneli Matsi project in the category Print

About the project
Process 16
Backers 187

Varjupaikade MTÜ heategevuskalender 2019

Anna hoogu Varjupaikade MTÜ heategevuskalendrile. Just Sina saad muuta varjupaigas kodu ootavate loomade elu!

Sel aastal tuleb kalender teisiti. Me laseme loomadel enda eest rääkida. Kuigi me teame, et nad seda ei saa. Vaadake nende silmi. Need räägivad enda eest. Ja ka kõikide teiste eest, kes ei ole ise oma saatust valinud, vaid on varjupaika jõudnud inimese tegevuse või tegevusetuse tõttu.

Posted 16.11.18

Särasilmad tänavad!

Nii nelja- kui kahejalgsed varjupaikade särasilmad tänavad kõiki hooandjaid, kes panustasid meie heategevuskalendri väljaandmisesse. Sügav kummardus teie ees, et elate meile kaasa ja aitate. Te toote lootuskiire silmadesse. See paneb silmad särama ja vaatama paremasse homsesse. Parim homne on uus kodu!

http://varjupaik.ee/uudised/heategevuskalendrid-valmisid-tanu-hooandjatele

Posted 07.11.18

Hei-hoo, hei-hoo, käib töö ja vile koos!

Just nii see on, sest tublid hooandjad lükkasid meie uue aasta heatagevuskalendri projektile hoo sisse. Nüüd saavad trükimasinad tööle hakata ja novembris potsatavad hooandjate postkastidesse saadetised. Hooandjaid sai kokku 187 ja oodatav tulemus täitus 142 %-liselt. Meil on nii hea meel – saame jälle midagi meie varjupaikade asukate jaoks ära teha. Kalendri järjejutus saite lugeda suuremalt jaolt õnnelike lõppudega lugusid, kus lemmikud olid juba uutesse kodudesse saanud, kuid nende saatusekaaslasi on 06.11.2018 seisuga üle Eesti meie varjupaikdes järgmiselt: 698 kassi, 64 koera ja 9 pisilooma. Kõikide suud on toita, toad peavad olema soojad ja puhtad, veterinaarsed toimingud tuleb teha ning aega peab jääma ka paidele ja suhtlemisele. Me jaksame, kui me tunneme enda kõrval teie toetavaid käsi. Suur, suur tänu kõikidele hooandjatele!

Posted 04.11.18

Aastaring on saanud täis ...

... ja sellega lõpeb ka meie Hooandja projekt, mis tänu hooandjatele kujunes igati edukaks. Suur, suur tänu teile, kes te hoolite!
Kalendri viimasel pildil on Mason, kaheaastane kass, kes veetis pool aastat oma elust Pärnu loomade varjupaigas. Varjupaika sattudes oli ta paras põrguline, kes inimest ja inimese kätt ei usaldanud. Siin võiks öelda, et aeg parandab kõik haavad, sest Masonis toimus imeline muutus. Temast sai tõeline suhtleja ja paide nautija, mida saab ka videos näha. Kõigele lisaks on Masonil väga vahva kasukas ja ilus välimus. Praeguseks on Mason juba uues kodus, kus ta on hoitud ja hellitatud. Kalendripildi tegemise ajaks oli varjupaigapäevi kogunenud juba 176.

https://youtu.be/vmqhw4nrymI

Posted 03.11.18

Šikk mr November

Scott on umbes üheksa-aastane viks ja viisakas härra, kes on inimeste lemb ja tolerantne teiste loomade suhtes. See paistab välja ka kalendri novembri pildilt. Imetlege tema siidmusta ülikonda ja valget maniskit. Ja silmad, need sügavpruunid, ei jäta kedagi ükskõikseks ning kerge hall toon habemes – see lisab ainult soliidsust. Selline tore ja heade kommetega koer ei jää märkamata ning Viljandi loomade varjupaigas oli ta meie mõistes suhteliselt lühikest aega – pea poole vähem kui varjupaiga keskmine päevade arv. Enne uude koju minekut sai Scotil täis 58 varjupaigapäeva.

Posted 02.11.18

Oktoober on Varjupaikade MTÜ-s musta kassi kuu

Just äsja lõppes selle aasta musta kassi kuu, mille raames 108st kassist leidsid uued kodud 52 ja koduootele jäi 56 kassi. Seis peaaegu viigis. Kalendripildil olevad väikesed kassipojad Bounty ja Tupla olid enne uude koju minekut Pärnu loomade varjupaiga asukad. Mõlemad tublid, vahvad ja mänguhimulised. Varjupaigas kosusid ja kasvasid nad seni kuni said vajalikud protseduurid (kiipimine, vaktsineerimine, parasiiditõrje) ja olid valmis astuma maailma – see tähendab päris oma kodu ja pererahvast. Kassipoegadel sai kahepeale kokku 105 varjupaigapäeva.

Posted 31.10.18

Oh, Punapea …

Kalendri tegemise ajal elas Punapea Valga loomade varjupaigas ja ootas oma inimest – uue kodu pakkujat. Kiisul oli kord kodu ja kõik oli hästi, kuid haigused käivad inimesi mööda ja ühel hetkel kassi enam tuppa ei kutsutud. Punapea vanust ei tea keegi. Välimuse järgi pakuti, et ta on kaheaastane või isegi noorem, sest talle meeldib väga mängida mänguasjadega. Ta on väga sõbralik sülekass, kes saab hästi läbi ka liigikaaslastega. Septembri pildi tegemise ajaks oli Punapea viibinud varjupaigas 61 päeva. Täna saame teatada rõõmusõnumit – aitasime Punapea uude kodusse. Videos näete, kuidas kass veel varjupaigas toimetab.

https://youtu.be/_froNTs8jWI

Posted 30.10.18

Küpsemise aeg - august

Kõik me saame kord vanaks. Šarik kaotas kodu omaniku surma tõttu ja ta toimetati Valga loomade varjupaika. Ka Šarik on küpses eas – seitsme aastane, kuid see ei sega olemast rõõmsameelne, sõbralik ja elurõõmus. Šarik otsib alati inimese seltsi, kuigi mõnikord tahaks kassi järele joosta. Seitse aastat pole veel miski vanus, kui on olemas suure südamega inimesed, kes ka vanemale koerale kodu pakuvad. Nii saigi Šarikust pealinnapoiss, kus nüüd ta uus kodu on. Varjupaigas veetis ta 137 päeva.

Posted 29.10.18

Kesksuvine kuumus ja loominguline Picasso

Picasso on varjupaigast kord juba lootusrikkalt uude koju läinud, aga ta on tagasi. Nii võib juhtuda, kui peremees lootusetult haigestub ja ei ole kedagi, kes koera eest hoolitseks. See neljaaastane väga ilus koer ootab uuesti oma võimalust. Kunstnikuhingega Picasso maalib ikka laia pintsliga. Kui olla inimese juures, siis ikka otsapidi kohe süles. Kui minna jalutama, siis alustuseks tuleb esitada rõõmutants. Kui olla aias, siis arvata, et ta on maailma naba. Picassole on vaja kinnitust, et inimesed on jätkuvalt ilused ja head. Siis on ta valmis vastama samaga ja kinkima oma suure südame jäägitult. Juulikuu pildi tegemise ajaks oli ta Pärnu loomade varjupaigas olnud 62 päeva.
Videos saad näha, kuidas Picassole pakutud mikrofon maitseb.

https://youtu.be/VhROlLJMmOM

Posted 26.10.18

Jätkame järjejutuga - kalendri juunikäpp

Kiisukäpp-miisukäpp Camille sattus Läänemaa loomade varjupaika koos ema ja õdede-vendadega. Siis ta oli alles imetilluke ja ema küljes kinni. Camillist on kasvanud väga sõbralik ja mänguhimuline kassipoeg. Sellised need kassipojad on, kui nad on terved ja hoitud. Sülle võttes paneb ta kõik oma nurrumootorid tööle ja siis kostub nurrumine üle kogu toa. Nüüd on see nurrumootor kolinud uude kodusse, kuid kassipoegade mängumöll käib meil ikka igas varjupaigas. Pildi tegemise ajaks oli Camillil varjupaigapäevi kogunenud 25.
Ole sina ka käpp - Hooandja käpp. Heategevuskalender aitba kõiki loomi meie varjupaikades.

https://youtu.be/RFpfttPO0q4

Posted 24.10.18

Kui käes on mai ...

vaatab meile pildilt vastu kaunis laika. Kui Bella oleks noorem, siis küsiks ta: "Kas tuleb jaht või ei tule?", sest ta oli tubli jahikoer ja truu kaaslane oma peremehele. Pärnu loomade varjupaika sattudes oli ta kodu kaotanud koer ja seda peremehe lahkumise tõttu parematele jahimaadele. Bellaga sama saatust jagas tema tütar, kuue aastane Sally. Ka sellises vanuses saab pöörata elus uue lehekülje, kui selleks antakse võimalus. Et Bella on hingelt jätkuvalt nooruslik, siis parim päev on päev, kui saab minna jalutuskäigule, mis kulgeb jooksutempos umbes 10 km tunnis. Nii naudibki ta aktiivset seenioripõlve koos oma tütrega suures talus olles nii perelemmik kui väsimatu jooksukaaslane. Bella veetis varjupaigas 144 päeva.

Posted 22.10.18

Aprillis saab nalja nii, et silmad lähevad jämedaks!

Aprilli pildil just nii Veeraga juhtubki. Veeral on juba uus kodu, kuid tema lugu väärib ikka ja jälle jutustamist. Veera on koheva ja läikiva kasukaga, väga ilus viieaastane kassipreili, kes sattus Pärnu loomade varjupaika sügisel sopasena ja sassis karvaga. Juba siis ütlesid kõik, et nii ilus kass. Et Veera oli iseloomult pigem vaoshoitud, kes otsekohe sülle ei roninud, siis ootas ta pikalt oma uut võimalust. Toanaabrid said kõik juba koju, aga Veera mitte. Siis saabus päev, mil talle tehti ettepanek proovida elu kontorikassina. Kass teadis, mida temalt oodati ja nii võikski Veera lugu kanda pealkirja “Sakris tänavakassist peeneks kontoripreiliks”, sest nüüd elab ta OÜ Paikre kontoris ja toob oma mängulustiga rõõmu igasse tööpäeva. Veera elas varjupaigas üle poole aasta, täpsemalt 185 päeva.

Sina saad ikka aidata, et meie hoog ei raugeks. Vali endale loomasõbra kingitus ja see jõuab sinuni juba novembris.

Vaata Veera tööpäeva siit

https://youtu.be/e_qCkSyJJQA

Posted 20.10.18

Häid hooandjaid mahub rohkem ühte projekti!

Suur, suur aitäh hooandjatele, tänu kellele oleme saavutanud nii ruttu projekti eesmärgi! Kuid see ei ole veel lõpp, sest pool projekti ajalisest kestvusest on alles. Kindlasti mahub häid hooandjaid rohkem ühte projekti. Kui sulle lähevad hinge meie loomade lood ja sa soovid, et järgmisel aastal vaataks nende tegelaste silmad vastu sinu laua- või seinakalendrist, siis vali endale sobiv kingitus ning kalender jõuab sinuni juba novembris.

Posted 16.10.18

Kui kevad saabub

Olete kindlasti kuulnud väljendit – kräunuvad nagu märtsikassid. Kevade saabumisega pannakse alus meie keeli nn kassipoegade hooajale. Nii valisimegi märtsi pildiks punase kassipoja, kes oli väike ja äbarik, kui ta leiti. Kassipoeg toimetati Viljandi loomade varjupaika, kus teda hoiti ja poputati seni kuni temast kasvas vahva punane karvapall Pipi. Ta sai kõik vajalikud protseduurid ja oligi valmis minema oma päris koju. Ei selline nunnuke kauaks varjupaika jää ja Pipi sai uude koju. Varjupaiga päevad kulusid suuremaks ja tugevamaks kasvamise peale ja neid sai kokku 64.

Pipi saatusekaaslasi ehk väikeseid kassipoegi, kes on siia ilma sündinud inimese tehtud või tegemata valikute pärast, võib leida kõikidest meie varjupaikadest.

https://youtu.be/hbw57EuNMnI

Posted 12.10.18

Kas Mister X? Ei, hoopis Max.

Kalendri veebruari pildilt vaatab meile vastu sõbralik Max. No muidugi Maxiks sai ta alles varjupaigas. Läänemaa loomade varjupaika sattudes oli ta alguses Mister X, sest kiipi tal ei olnud, kodu tal ei olnud ja mitte keegi teda ei otsinud ega tundnud temast puudust. Varjupaigas sai Max iga päev oma jalutuskäigu ja pikad paid ning tegime tööd selle nimel, et talle uus kodu otsida. Nüüd siis ongi Maxil uus identiteet, uus kodu ja elu on lill. Koeral on tore olla oma pere kõige suurem sõber. Max viibis varjupaigas 40 päeva.

Veebruar on meie sünnipäevakuu - Varjupaikade MTÜ-l täitub 12. tegevusaasta.

Posted 10.10.18

Ketu lugu ...

Iga kuu kalendris jutustab loo looma kohta, kes on pildil.
Aasta algab Ketu pildiga jaanuarikuus. Ketu on ühe aastane koer, kes toimetati Võru varjupaika politsei väljakutse peale. Probleemid peres olid võtnud sellised mõõtmed, et koera ei saanud oma koju jätta. Oli aru saada, saatus ei olnud Ketut hellitanud. Alguses oli koer väga ebakindel, kuid ajapikku õppis selgeks usalduse ja käitumisnormid. Ta on väga tubli, energiline ja tugeva õpitahtega koer. Tänu heale iseloomule ja usaldavale pilgule leidis Ketu endale uued inimesed, kes hoolivad temast. Uus kodu on väga koerasõbralik ja pererahvas teadlik koera kasvatusest.
Enne uude koju saamist veetis Ketu varjupaigas 74 päeva.

Posted 09.10.18

Saage tuttavaks - kaanetüdruk Ants!

Emane kass Ants sattus Viljandi loomade varjupaika omaniku raske haiguse tõttu. Omanik teadis kogu aeg, et tal on isane kass ja sellest siis ka selline nimevalik. Väikese vihjena võib lisada, et kui on tegu kolmevärvilise kassiga, siis nemad on reeglina emased. Kui juba Ants, siis olgu Ants - ega nimi kassi riku.
Ants on viieaastane iseloomuga lemmik – väga ilus, aga veidi tujukas. Mõne korra laseb ta ennast silitada ja siis paneb käpaga. Ants on uues kodus ja varjupaigas viibis ta 161 päeva.

Kas teadsid, et keskmiselt ootab varjupaiga loom uut kodu 91 päeva. Sellest 14 päeva eest tasuvad kohalikud omavalitsused ja ülejäänu saab teoks ainult tänu annetajatele.